Eesti Käsipalliliidu president Kristina Kallas: käsipall ei ole ainult meeste võistlussport, naiste käsipalli tähtsus tõuseb

Eesti Käsipalliliidu president Kristina Kallas ja peasekretär Pirje Orasson osalesid Luksemburgis Euroopa Käsipalliföderatsiooni 16. Presidentide konverentsil ning Euroopa Käsipalliföderatsiooni 15. Erakorralisel kongressil.

“Konverentsil pöörati suurt tähelepanu naiste käsipalli arendamisele, mis on ka minule hingelähedane,” sõnas esmamuljena konverentsist Eesti Käsipalliliidu president Kristina Kallas.

“Naiste kui ka meeste käsipalli juures oli oluliseks teemaks käsipalli kui terviku areng ning käsipall kui osa inimese elukaarest. Oluline on, et ka meil Eestis toimuks järjepidev noorte käsipallurite järelkasv ning sügisel koolides uusi lapsi trennikutsumas käies saaksid kutse käsipallitrenni nii tüdrukud kui ka poisid võrdselt. Samas ei tohi noorte kõrval unustada ka teisi huvilisi, kuna käsipall ei ole vaid võistlussport vaid ka harrastatav hobikorras hoolimata huvilise vanusest ja soost,” jätkas Kallas mõeldes nii Euroopa kui Eesti käsipalli arendamisele.

Euroopa Käsipalliföderatsioon on ellu kutsunud projekti “Käsipalli elukaar” (“Circle of a Handball Life”), mille eesmärk on haarata käsipalliellu kõiki inimesi hoolimata nende vanusest, sest käsipalli saab lisaks võistlusspordile mängida ka nii lasteaias kui ka vabaajategevusena nt sõpruskonnaga. Oluline on kohalikul tasandil käsipalli huviliste toetamine lähtudes mängija/harrastaja vanusest, et saavutada parimaid tulemusi käsipallialaste teadmiste ja oskuste arendamisel.

“Meil on võimalik harrastada erinevaid pallimänge, samas praegu teevad noored valiku (või teevad vanemad need valikud) sageli juba lasteaias või algklassides, millise pallialaga nad tegeleda tahavad ja sageli langeb valik tuntumatele pallialadele. Pallimängudega peaks kõik lapsed alustama lapseeas, kuid mitte konkreetse alaga, vaid eelkõige pallikäsitluse õppimisega ning alles hilisemalt juba valima temale meelepärasema palliala. Täna teatakse küll, mis on jalgpall, võrkpall või korvpall, kuid teised pallialad on tagaplaanil kuna lastel ei ole võimalik nendega tegeleda,” mõtiskles president noorte pallimängude arengu osas.

Konverentsil oli tähelepanu all ka rannakäsipall, kus headmeelt valmistas kasvav huvi rannakäsipalli kui spordiala vastu. Juba mais 2023 toimub Beach Handball EURO Portugalis ning esmakordselt mängitakse käsipalli ka juunis 2023 toimuvatel Euroopa Mängudel Poolas. Edasi soovitakse minna rannakäsipalli kui käsipalli arendamisega profesionaalse spordi suunas.

“Rannakäsipalli populaarsuse kasvades tegeletakse ka ala profesionaalsuse taseme tõstmisega, eesmärgiks on jõuda rannakäsipalli kui spordialaga olümpiamängudele. Rõhutati, et oluline on võrdselt arendada nii naiste kui meeste käsipalli. Näha on naiste osakaalu kasvu käsipallis, mis mitmekesistab ala ja toob esile n.-ö girlpowerit, muutunud on väärtused ühiskonnas. Täna pole käsipall vaid meeste ala, ka tüdrukud ja naised on selles tugevad,” analüüsis Kristina Kallas rannakäsipalli ja naiste käsipalli esile tõusmist meeste käsipalli kõrvale.

Presidentide konverentsil arutleti ka tulevikuvaatena “Noorte kategooriate võistlusi”, mille käigus kiideti heaks muudatus, et alates aastast 2024 mängitakse nii noormeeste kui neidude EHF EURO varasema 16 võistkonna asemel 24 võistkonnaga. Seega suureneb riikide arv, kust pärit mängijad saavad väärtuslikke ja erinevaid mängukogemusi, lisaks oma kodustes liigades mängimisele.

Foto: EKL president Kristina Kallas koos Eesti parimate naiskäsipallurite Polina Gorbatšova ja Alina Molkova 2022 EMV rannakäsipalli Alatskivi etapil (Helin Potter/Eesti Käsipalliliit)